Me kõik ju teame, et (kodu)koristuse üheks osaks on ka tolmu võtmine ning eemaldamine kõikidelt pindadelt. Tihti aga ei mõtle me sellele, miks on see oluline ning olgugi, et tegu on tülika ja aeganõudva tegevusega, mõjub tolmune elukeskkond tervisele väga halvasti.
Kuna tolmuosakesed on piisavalt väikesed, et pikemat aega õhus heljuda, siis mõjutab see meie elukeskkonna õhukvaliteeti väga kaua. Osa tolmu tekib esemete ja materjalide kulumisel ning satub õhku mingi protsessi käigus või lihtsalt tuule mõjul. Suurem osa tolmust aga tekib mitmete füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus ning avaldavad pideval sissehingamisel tervisele palju ohtlikumat mõju. Mida väiksemad on tolmukübemed, seda sügavamale hingamisteedesse nad tungivad ning seda tõsisem võib olla nende toime tagajärg.
Kui jämedam tolm põhjustab valdavalt nahaärritusi ja hingamisprobleeme (suu-, nina- ja kurguärritused), siis peenema tolmu puhul võivad tolmuosakesed toimida allergeenidena. Mitmesuguste keemiliste omadustega osakesed kutsuvad aga esile lausa mürgistusseisundeid. Tubakasuits on üks näide ülipeente osakeste tekkest ja nende kahjulikust mõjust hingamisteedele. Mõned tubakasuitsu tagajärjel tekkinud ühendid imenduvad ka verre ning need võivad mõju avaldada mis tahes kehaosas või koes, näiteks nikotiini toimel ahenevad väikesed veresooned ning halveneb kudede verevarustus. Lisaks mõjub tolm ärritavalt nahale, ummistab nahapoore ning põhjustab põletikku.
Sõltuvalt eluruumis valitsevatest tingimustest koosneb majatolm väga erinevatest aineosakestest – tekstiilikiud, inimeste ja lemmikloomade karvad ja nahaosakesed, toidupudemed ja toidu valmistamisel eralduvad kemikaalid, õietolm jne. Majatolmus elavad koos paljud pisiolendid: bakterid, lestalised (tolmu- ja jahulest), aga ka majasoomukad ning hallitusseente eosed ja niidistiku osad. Allergikute seisukohalt on sellises keskkonnas elamine lausa kahjulik. Kontorites ning töökeskkonnas on keemilise tolmu esinemine veelgi suurem, sest üheks suurimaks tekitajaks on paber.
Võitlus tolmu ja tolmuosakeste vastu nõuab päris palju pühendumist. Tolmu levikut saab vähendada õhu filtreerimisega, kuid sellest olulisem on siiski nö “puhaste ruumide reegel”. Koristada sageli ja otstarbekalt kehtib nii kodus kui ka töökeskkonnas. Seega ära kunagi lükka edasi tolmuvõtmist ning hoolitse selle eest, et Sinu igapäevane elu- ja töökeskkond oleksid tolmuvabad!
